Kevin ja Irene on lihtsalt uskumatult armsad. Võtsid meid vastu oma majas, kostitasid hea ja paremaga ja Kevin oli meile 2 päeva ka sohver. Kuna nad Fijil rääkisid, et neil on väike spa kodus ja et kui me neile külla läheme peame selle ära proovima, siis peale ühtusööki seda tegimegi. Väga mõnus aga väga kuum. 38 kraadi ja väljas oli ka veel õhtul 10 ajal 25 kraadi kanti umbes... katu oleks peaaegu ära minestanud, nõrguke nagu ta meil on :P
Irene pidi kahjuks tööle minema aga selle eest sõidutas Kevin meid järgmisel päeval ringi ja tutvustas linnaga. Ja siis pani meid Castle Hilli juures maha. Sinna viib 1400 trepiastet ja selline korralik 20 minutiline kõnd sinna tippu. Aga väga mõnus väike pingutus ja vaade oli seda väärt! Ja Kevin lubas meid jäätist sööma viia kui me ilusti tagasi jõuame! See oli päris suur motivaator :P
Õhtul sõime õhtust koos Kevini õe ja õemehega, väga toredad ja haritud inimesed. Nad reisivad samamoodi nagu meie ümber Austraalia ja teevad hooaja töid. Ja tänu sellele on palju näinud ja erinevate inimestega kokku puutunud. Väga pikk ja huvitav arutelu oli aborigeenide elust-olust ja kuidas valitsus on nad muutnud oma toetustega suhteliselt laiskadeks, tänamatuteks ja nahaalideks. Kindlasti on ka palju erandeid nagu igal asjal aga üldine olukord on suhteliselt kehva nendega.
Igal juhul oli põnev õhtu.
Järgmine põnev peatus oli Billabong sanctuary. Väga väga lahe koht. Kind-of loomaaed, kus vabalt hüppasid ringi kängurud ja kuigi neid näeb siin igal pool suht, siis mitte nii, et saad neid toita ja paitada. Said endale osta sisenedes pakikese seemnetega ja siis toita seal parte ja kängurusid ja papagoisid. Need pardid väga lahedalt toksisid sul peost neid seemneid, mina sain ainult ühe korra anda, sest liiga kõdi oli aga Anett ikka toitis korralikult neid.
Ja siis olid seal kilpkonnad, koaalad, wombat (ma ei tea kes see eesti keeles on kahjuks), maod, krokodillid. Ja samamoodi oli kõigi kohta eraldi show, või rohkem tutvustus ja sai teha pilte nendega. Väga põnev ja tore päev jälle. Ja sealt edasi sõitsime Airilie beachile.
Meie hostelis oli igal õhtul väike viktoriin me võtsime sellest muidugi osa. Meeskonnas võis olla 4 inimest ja meiega liitus Cam, kes, nagu välja tuli, oli selle purjeka (Spank Me) üks kaptenitest, kuhu me pühapäeval minema pidime. Kuna oli ka reede õhtu, läksime me muidugi välja ja Cam tutvustas meid teiste laeva meeskonna liikmetega ka. Airilie beach oli mingis mõttes nagu Byron Bay, totaalne peopaik, üks pisike tänavake, kus järjest kõik pubid ja klubid asetsevad. Ühes pubis oli väga mõnus live muusika, tegid väga häid kavereid ja muud klubid olid ka väga head, sai tantsida üle pika aja jälle. Siin ju see pubikultuur valdav, eriti väikestes kohtades.
Laupäeval käisime väiksel Airilie beachi tuuril ka. jalutasime mööda rannaäärt, ostsime rannaäärselt turult omale mütsid, siin läheb ikka nii palavaks ära, et ilma mütsita väga päikese käes olla ei tasu. Aga see rannaäär seal ikka ebareaalne. Kujutaks ette küll, et seal nädal- kaks veeta rannas vedeledes...
Ja pühapäeval läksime oma purjeka peale. 4 meeskonnaliiget ja umbes 25 inimest. Magasime bunkerites, ehk siis ühe ja kahekohalised narivoodid. Pesta tuli ennast wc-sse paigaldatud duššidega ja mitte kauem kui üks minut.
Suhteliselt kohe peale liikuma hakkamist oli vaja vabatahtlikke, kes võtaksid grinderi positsiooni ja hakkaksid purjet üles "väntama". Me Katuga tegime seda tööd 3 korda, väga lahe oli osa meeskonnast olla. Aga päris raske töö...
2.5 päeva jooksul käisime snorgeldamas 4 korda. Esimesel päeval kohe 1 korra, teisel kaks ja kolmandal päeva varahommikul siis viimast korda. Mere-elu on ikka niiiii ilus, uskumatu on kaladega koos ujuda seal. Teisel päeval snorkeldasime kohas, mis on Austraalia parimaks snorkeldamise kohaks valitud. Seal reaalselt ujusidki nii, et kalad olid igal pool ümberringi. Väga lahe kogemus on see ikka.
Teisel päeval läksime maailmakuulsale Whitehaven beachile. Uskumatu on ainuke asi, mis mul öelda. Nii helevalge liiv ja helesinine vesi, et pead silmi hõõruma uskumaks, et tõeline on... Paar tundi veetsime seal ja kahjuks oligi aeg tagasi minna purjekale. Samasse päeva mahktus siis veel 2 korda snorgeldamine ja oligi õhtu käes jälle.
Ühesõnaga olid need 2.5 päeva võrratud, ikka tõeline puhkus ja energia kogumine. :)
Ja nüüd oleme tagasi Biloelas olnud juba 2 nädalat. Esimene nädal peale reisi oli tööga endine lugu, et vähe saime tunde ja väga ei olnud miskit teha aga tundub, et nüüd viimaks on asi peale hakanud. Meie Katuga oleme viimase nädala käinud ühe uue saidi peal, kus Triinu ja Dav enne töötasid. Moura..ehk siis hommikul 5.30 tullakse järgi ja õhtul 6-7 ajal jõuame koju. Järgised kaks nädalat tõotavad tulla samasugused... meile sobib väga hästi, sest siis saamegi korralikult tunde teha, raha koguda ja siis edasi liikuda Bribareesse... Aga eks need plaanid siin muutuvad suhteliselt kiirelt koguaeg niiet vaatame jooksvalt millal ja kuhu jõuame :)
