Ja nüüd oleme tagasi Uus Meremaal ja põhjasaarel. Maandusime Aucklandis 4 varahommikul (täpselt nagu aasta tagasi Austraaliasse) ja ennelõunat saime oma auto kätte. Seekord vähe vanem mudel aga ehk ajab ka asja ära mägedes.
 |
| 1 aasta! Ja Anetil mägedes sõitmisest süda paha :D |
Tegime väikse shopingu ja hakkasime Tongariro rahvuspargi poole sõitma. Jõudsime oma bäkkerisse päris hilja õhtul ja juba järgmine hommik varakult olime ennast bookinud Tongariro Alpine Crossingu peale. Aga kuna meil aeg pidevalt muutus siis miskipärast oli minu kell vale ja meie sättisime ennast valmis tunnike varem kui buss tuli. Väärtuslikust magamisajast jälle maas tunnike. Oh well.. :D Aga 7.50 võttis buss meid peale ja viis siis sinna crossingu algusesse. See on üks NZ kõige rohkem tehtavaid ühepäevaseid matku. Siin on neid erineva pikkusega matkaradasid ja imeilusaid jalutuskäike ikka äga väga palju. Aga siis see on hinnatud ühepäevastest üheks parimaks. 19,4 km pikk ja kõige kõrgemae tõusime 1900 m peale. Seal Tongariro rahvuspargis on 3 suurt mäge. Mt Tongariro, Mt Ngarauhoe (ka teada kui Mt Doom LOTR filmidest) ja Mt Ruapehu. See crossing läheb kahe esimese mäe vahelt ja tee peale jääb vulkaaniline maastik, kuna need kõik mäed on aktiivsed vulkaanid, imeilusad emerald järved ja muidu väga ilusa panoraamvaated. Väga naljakas oli see kuidas temperatuur ja tuul muutusid. Raja alguses olime pikkade varrukatega, mõne aja pärast lühikeste ja kui mäkke jõudsime siis panime mütsi pähe ja mitu pikkade varrukatega särki. Umbes pool teest oli ülesmäge ja teine oli korralikult allamäge. Peaks ütlema, et allmäkke minek oli isegi raskem. Aga võib-olla ka seetõttu, et olime juba 10 km maha kõndinud ja jalad juba natuke väsinud. Kokkuvõttes tegime selle ära 6 tunniga ja väga mõnus oli. Nüüd on ainult keskne tuharalihas vähe kange.
 |
Algus. 19.4 km ees ja Anett on väga õnnelik :D
|
 |
| Mt Ngauruhoe e Mt Doom |
 |
| Maailmakuulsad Emerald järved |
 |
| Maa aurab igal pool |
 |
| Done! Peale 6 h ja 19.4 km-t |
 |
| Selline teekond oli siis. Alustasime paremalt nende kahe mäe vahelt ja lõpetasime sinna vasakule mäe alla |
Ja järgmine päev võtsime siis allesjäänud mäe ette ehk siis Mt Ruapehu. Juba kaugelt vaatasime, et ilusad lumega kaetud mäetipukesed. Seal sõitsime kahe suusaliftiga 2020m peale, kus sõime NZ kõrgeimal asuvas kohvikus hommikusööki. Väga mõnus vaade ja uskumatult vaikne ja rahulik oli seal. Kuna seal olid lumelapikesed, siis tegime lumes pilte ka (uskumatult külm oli lumi) ja sõitsime alla tagasi. Üks pisike jalutuskäik oli ka seal Meads Walli juurde, mis on ka tuntud LOTR filmist. Väga väga võimsad mäed ja kivimürakad...
 |
| Vaade 2020 m kõrguselt |
 |
| Hommikusöögiks ideaalne koht! |
 |
| Meads wall, lähedalt ikka ülivõimas |
 |
| Lumiiiiii |
 |
| Kohustuslikud hüppepildid, Anett käskis tuima nägu teha |
 |
| Kiviahv |
Ja siis sõitsime Rotoruasse, kus ümbruses asuvad kõik looduslikud spad ja kuumaveeallikad jms. Tongariro mägedest kuni siiamaani on 230 km pikkune ja 80-100 km laiune vulkaanilise aktiivsusega ala. Siin siis maapind suhtelsielt suvaliselt aurab igal pool ja väävli haisu on päris palju. Õnneks nii palju polegi olnud siin linnas nagu meile räägiti.
Käisime Wai-O-Tapu termaalalas, kus haises ikka väga tugevalt. Selline tõsine mädamuna hais oli terve aja üleval. Aga samas oli väga ilus ja põnev. Uskmatu kuidas ühel väiksel alal nii palju erineva värviga lahedaid auravaid järvekesi/kuumaveeallikaid on. Mõni oli lihtsalt keev/mulisev muda, üks oli šampuse järv ja teine sellist rohelist värvi järveke. Väga lahe.
Ja seal toimus ka Lady Gnox geisri purkumine. Muidu purskub ta ka ise aga, et turistid seda kindlasti näha saaksid, kutsutakse see esile. Ja selle esilekutsumiseks visatakse sinna sisse seepi, mis paneb pealepool asuva külmema vee ja all asuva kuumema vee omavahel reageerima ja kutsub esile purskumise. Päris võimas. Algul vahutas natuke aega ja siis purskus ikka mõne meetri kõrgusele see vesi sealt.
Ja peale seda käisime Waimangu vulkaaniline org, mis on maailma noorim geotermaalne ökosüsteem, mis tekkis 1886 a vulkaanipurske tagajärjel. Jällegi väga lahe, mul oli tunne nagu oleksin Jurassic Parkis ringi käinud. Sellised rohelised mäed ja hästi palju erinevaid sõnajalalisi, mis meenutavad ka palme. Anett oli juba mitmendat päeva vähe tõbine ja see lõi seal eriti välja. Pidime jälle mitu kilomeetrit maha kõndima ja tal ei olnud väga kerge kui pidas tublisti vastu ja tegime ära. Väga lahe oli jällegi türkiissinine geisrilaadne järveke. Tal on 38-päevane tsükkel, kus ta tase muutub 12 m võrra ja temperatuur erineb 30-80 kraadini. Ja tsükli lõpus ajab ta üle.
Õhtul käisin mina jällegi ühel kultuuriõhtul. Tamari küla tuur ja õhtusöök. Me oleme juba ka Fijil ja Cooki saartel käinud kohalike kultuuridega tutvumas ja seekordne külastus oli suhteliselt samalaadne. Aga eks Cooki saarte maorid ja Uus Meremaa maorid on suhteliselt sarnased ja ka nende ajalugu sarnane. Tegelikult pidime Anetiga koos minema aga kuna tal see haigus ikka peal oli siis otsustas ta selle elamuse raske südamega vahele jätta.
 |
| Sulandun sisse |
Ja järgmisel hommikul varakult sõitsime Hobbitoni poole. See siis Hobbit filmidest ja LOTR sarjast tuntud kohake, kus hobbitid elavad... Väga lahe maastik, looklevad mäekesed ja järveke ja siis ehitatud selline väikeste meeste külake koos hobbitite aukudega...
Edasi sõitsime üles Coromandeli poolsaarele. Mõtlesime, et veedame päevakese Cormandeli linnas aga sinna jõudes oli ilm kehvake ja meie ise ka väsinud juba ja otsustasime hoopis ära Aucklandi sõita, et hommikul ilusti koha auto ära anda ja suveniire ostma minna... Aga idakaldalt läänekaldale sõites oli tee kõige hullem siiamaani. Ainult 25 kilomeetrit aga kruusatee ja ühe auto tee ning väga väga kurviline ja mägine.. Ühesõnaga terve tee olin ikka mega pinges ja paar korda oli küll selline tunne, et sõidan sealt serva pealt alla...
Tee peale jäi ka veel Cathedral Cove. Nägi natukene välja nagu Tunnel Beach lõunasaarel aga seal oli väga väga palju rahvast.
Ja viimasel õhtul võtsime veini, juustu ja viinamarjad ja läksime parki romanssi tegema. Väga mõnus lõpp meie uskumatult ilusale,toredale ja seiklusterohkele puhkusele.
