Biloela ja GrainCorp

Oleme juba 3 nädalat olnud kohas nimega Biloela ja töötanud graincorpis. Dalbyst sõitsime esialgu Mourasse, kuhu jäid tööle Triinu ja Dav. Ja järgmine hommik sõitsime meie Aneti ja Katuga edasi Biloelasse, kus asub meie sait (töökoht). Dalbyst sõitsime me põhjapoole u 400 km.

Elame kohe oma saidi kõrval. Või siis tegelikult on nii, et me töötame kahe saidi vahel. Biloela ja Koorngoo. Meie Anetiga enamus ajast Koorngoos, mis asub 30 minuti kaugusel kodust ja Katu enamus ajast Bilos aga teeme ka vahetustega.

GrainCorp on põhimõtteliselt suur vilja hoidla. Farmerid saavad vilja siia hoiule tuua ja siit tullakse viljale hiljem järgi ja viiakse laevade peale. Neid saite on üle Austraalia igal pool väga palju, pidevalt sõidame mööda silodest ja bunkeritest, kus seda vilja hoitakse. Praegu tuuakse sisse nisu ja välja viiakse sorgot.

Meie tööks on põhimõtteliselt nupuvajutamine. Teeme siin kõigile nalja, et oleme button pushers (ehk siis nuppudele vajutajad nagu kõik naised) ja meile makstakse selle eest. Aga kuna see hooaeg pole siin pihta hakanud, siis oleme me ka Andyt aidanud. See protsess näeb välja selline, et tuleb truck (veoauto) sisse weighbridge-sse (kaalu peale pmst). Meie täidame ühe paberi ära andmetega, võtame viljast proovi, testime ära ja kui kõik näitajad korras, saadame maha laadima. Ja siis algab minu ja Aneti tegelik töö, ehk siis see nupule vajutamine. Peame paberi allkirjastama, et õigesse auku läheb asi (kuna seal erinevad kraadid, kas siis loomasööt või inimtoit pmst), siis vajutame start ja kui vili ilusti kõik bunkersites või silos vajutame stop. Töö väga lihtne ja palk ka hea kui ainult saaks tunde tegema hakata.

Ja Biloelas on praegu enamus olnud sorgo väljavedu. Ja rutiin enam-vähem sama. Kaalumine, siis veokitele sorgo pealelaadimine ja uuesti kaalumine. Ja ka seal vajutame meie nuppe enamus ajast ja ajame veokijuhtidega juttu kui vili peale laeb.

Kui me kohale jõudsime, polnud veel hooaeg alanud aga oodati, et kohe-kohe peaks hakkama. Aga nagu me oleme nüüd näinud, ei ole see siiani veel hakanud ja tänu sellele on meil väga palju vaba aega. Esimene nädal oli see päris mõnus kuna tööpäev nägi välja selline, et näidati ära, mis tegema peab, päevas käis u 3-4 veokit ja ülejäänud aja lugesime raamatut, rääkisime juttu ja nautisime head ilma. Ja 2-3 ajal saime vabaks, tegime trenni ja olime niisama. Aga nüüd tahaks juba raha teenida ja edasi liikuda, sest tunneme kuidas väärtuslik aeg läheb natuke raisku.

Täna hakkas korralikku padukat ka sadama ja lubab homseks ka niiet hetkel me ei teagi, mis edasi saab. Võib-olla läheme järgmine nädal hoopis reisile ära ja tuleme nädalakese pärast tagasi. Eks homme räägime ülemusega ja siis näeb.

Meie elu-olust…Elame siis siinsamas GrainCorpi tasuta majutuses. Ei ole miskit luksust aga samas kõik on olemas ja igal ühel on isegi oma tuba :D Seda pole ammu olnud :D Ja meiega elab veel üks vanem meesterahvas Pete. Muidu enam-vähem aga kui ta joob (mida teeb iga päev peale tööd) siis hakkab ta samu asju kordama ja me oleme ühtesid ja samu jutte 50 korda juba kuulnud. Ja teine elukaaslane on Pete`i koer Pixie, kes on küll väga nunnu. 

Väga rahul oleme siin sellega, et inimesed on küll väga lahedad jällegi. Ülemus Scott on super, mõistab nalja ja viskab väga palju nalja, veesõda Katuga ja värki. Ja Koorngoos on meie ülemus põhimõtteliselt Andy, kes on juba nagu suurem vend natuke. Töö juures alati väga muhe ja nv-l viib meid välja ja vaatab meie järgi. 

Ja kuna meil siin tööd väga palju pole, siis oleme kõik nädalavahetused väljas käinud ja inimestega tutvust teinud. Esimene nädal läksime neljapäeval vaatama live-bändi pubisse Bottoms ja kui me sisse astusime oli pks baaridaamidest poolalasti. Tellisime endale joogid ja mina olin seljaga ja kui uut jooki tellima hakkasin oli see neiu endal tissid täiesti paljaks tõmbanud...Et siis selline huvitav baar. Ma esialgu ikka ehmusin ära kohe ja ei osanud kusagile vaadata :D Aga see pidigi olema siis selline, et Cold Coastilt lendab iga nädal erinev tüdruk, kes siis põhimõtteliselt aluspesus teenindab rahvast ja õhtu edenedes ka tissid paljaks võtab. Ilmselt selleks mõeldud selline asi, et siin on päris palju kaevandusi ümberringi ja palju töölisi (mehi), kes on oma kodust, naistest jne eemal, elab Bilos. Ja neile naistele siis suhteliselt hea võimalus raha teenida. Kuuldavasti teenivad nad heal nädalal kuni 3000 AUDi (ehk siis 2000 euri).

Eelmine nädalavahetus käisime hobuste võidusõidul (races), mis siin väga popid on. Pubides käivad väga paljud panuseid panemas iga päev ja igal pool väikestes kohtades on kord aastas suur üritus, kus kõik ennast väga üles löövad, võidusõite vaatavad ja sotsialiseeruvad. Päris tore oli... 

Ja nüüd eile käisime me kämpimas tammi ääres. Ühesõnaga selline suur tehislik veekogu/järveke on 10 km kaugusel umbes. Ja Andy mõtles, et võiks minna sinna, kala püüda, võrgud krabi saamiseks sisse panna, lõket teha ja ööseks sinna jääda. Mõeldud-tehtud. Tal oli kaks sõpra Wade ja Dane ka. Kõige ehtsamad kauboid, keda mina näinud olen. Meie olime kaasa teinud kartulisalatit ja Andy tegi lõkkes sealiha, ikka väga hea. Ja magasime lageda taeva all tammi ääres. Väga mõnus õhtu oli.