Nagu siiani oli meid vihm igal pool saatnud ei saanud me ilma selleta ka Melbourne-i sõites. Esimesena sõitsime Brighton rannale, et ära näha sealsed kuulsad rannamajakesed. Väga lahedad värvilised ikka aga nagu siiani, hakkas sama hetk kui meie randa jõudsime seal sadama.
Esimesed 2 ööd olime Sushi ja tema majakaaslaste juures. Sushiga tutvusime mandlifarmis ja teda oli ikka eriti hea näha! Head ajad ja inimesed tulid meelde kohe! sõime tulist india toitu, mängisime natuke kitarri ja meenutasime vanu aegu.
Melbourne on tuntud oma kunsti ja muusikute poolest. Käisime siis ka ühte tänavakunsti tänavat vaatamas. Aga muidu Melbourne on selliseid väikeseid tagatänavaid täis, väga lahe.
Ja käisime ka siis rugby league vaatamas. Väga lahe, saime VIP piletid ja saime sinna ülesse klaasist akende taha, kus siis mängijate külalised/vanemad/kaaslased istuvad ja vaatavad. Ja päris lahe oli see ka, et Luke seletas neid reegleid ja hakkasime mängust ka aru saama. Telekast seda vaadata ei viitsiks ja pole selleks ka reegleid varem uurinud aga laivis oli isegi päris kaasakiskuv.
Ja kaks teist ööd olime Luke sõbra Heathi juures. Neil on venna Mitchi ja paari inimesega veel bänd ja siis garaažis oli ikka korralik bändivarustus. Mängisid seal kitarri ja hängisid niisama. Aga ikka korralik poissmeeste maja (kuigi vähemalt ühel neist majaelanikest oli tüdruksõber olemas) Need ruumid ei olnud küll koristuspäeva väga kaua näinud. Aga viimasel päeval käisime väljas söömas ja neil oli ka live bänd. Super super mõnus
Ja juba järgmine päev võtsime endale donutella -dounat ja nutella - mmmm väga maitsev - ja hakkasime liikuma Great Ocean Roadi poole. See on 248 (vist oli :D ) pikk ookeaniäärne teekord. Kuulus eelkõige 12 apostli poolest
Tegime selle kahe päevaga, et mitte lihtsalt läbi joosta ja väga õige otsuse tegime. Esimene päev oli mitte üllatavalt vihmane aga teine päev, kus olidki suuremad vaatamisväärsused, oli ilus ja päikseline.
Edasi sõitsime kaks päeva nullarbori ja Eyre highway peal See on 2000 km pikke teekond lõuna astraalia ja lääne vahel, kus asub ka austraalia pikim täiesti sirge tee. Põhimõtteliselt terve teekond oli üpris sirge ja väga tühi. Esimene päev sõitsime 13 h ja teine 10. Teise päeva hommik algas ilusti, sõitsime ühest juba surnud kängurust üle ja siis natukese aja pärast hüppas teine ette.. Õnneks oli ta hüppe peal ja jättis meie Rambo kapotile ainult tagumikujälje ja katki miskit ei läinud. Aga sõitsime aga rahulikult edasi ja reede õhtuks jõudimegi Lääne Austraaliasse Esperance linnakesse
No comments:
Post a Comment