Perthist sõitsime edasi mööda rannikut ülespoole, sihiks siis paari nädalaga Broome jõuda. ja esimeseks sihiks oli Pinnacles desert. Keset tühjust ja sellist tavalist rohumaad on mingi lapp kollast kõrbet mingite maast väljakerkivate kivimoodustistega. Isegi selline kõhedusttekitav oli seal, nagu mingid UFOd või mingi imelik surnuaed.
Sealt edasi sõitsime maailmapärandi nimistusse kuuluvasse Shark Bay alasse. Seal oli esimeseks peatuseks Hamelin Pool, kus asuvad maailma vanimad stromatoliidid ja siis ka vanimad senini eluolevad asjad (stromatoliidid on sinivetikate ja bakterite elutegevuse tõttu tekkivad lubiainest moodustised, ühesõnaga meile nad elus ei tundunud aga samas lahe ikka, et need on siiski elusasjad ja siin juba 3 miljonit aastat elanud.
Järgmine peatus oli Shell beach ehk merekarpide rand. Ja no tõesti, terve rand paksult pisikesi lumivalgeid merekarpe täis, nagu liiv või lumi isegi. Seal tegime turistidele kphustuslikke pilte ka ja loopisime kapre pea kohale, ikka kõik kohad olid seda puru ja jama täis pärast :D
Selleks ajaks olime otsustanud, et jätame viimase osa oma reisist ikkagi autoga läbi sõitmata, kuna muidu lihtsalt kimaksime terve tee maha ja poleks aega väga puhata ja nautidagi... ja siis jäimegi sinnakanti kaheks päevaks...
Järgmine varahommik sõitsime lähedalasuvasse Monkey Miasse, mis on delfiinide paradiis. See on koht, kus vabaduses metsikult elavad delfiinid käivad iga hommikul ranna ääres. Et siis 7.45 - 12 on vahemik, millal nad tulla võivad, vahel tuleb 1 vahel 10. Ja neil on paar delfiini, keda nad sööta ka võivad. Meie delfiinid otsustasid ikka meil oodata lasta. olime ilusti 7.30 juba kohal, ilma hommikusöögita ja valmis kohe delfiine nägema. 7.45 tulid need pargivalvurid ja rääkisid mida tohib ja ei tohi teha ja delfiinidest ka jne ja siis läksime jalgupidi vette ootama. No ja siim me ootasime ja ootasime ja ma juba mõtlesin, et see on üks nendest 3st päevast millal nad aastas käima ei pidanud... Aga õnneks paar tundi hiljem ikka tulid kohale 4 tükki. Väga lahe jälle nii lähedalt näha selliseid loomi :) ja kuna koht oli ka imeilus, võtsime terve päev päikest, lugesime raamatut ja käisime vesirattaga sõitmas.
Ühe päeva veetsime Carnarvonis kuna Luke`il oli vaja panna kokku fantasy football team, ehk siis ameerika jalgpalli virtuaaltiim. Neil sõpradega omavahel võistlus ja see oli kõige tähtsam selle terve reisi juures, et me 29 august peame kindlasti olema kohas, kus tal on hea neti levi. :D Kuna Carnarvon on lääne austraalia talvekuude juur- ja puuviljadega varustaja ja muidu suur banaanipiirkond siis meie Anetiga läksime ümbruses asuvatesse farmidesse vaatama. kahjuks oli selle aasta algul piirkonda laastanud mingi keeristorm vms ja selle aasta saak ei olnud eriti hea.
Edasi oli sihiks jõuda Coral Baysse, kust algab siis teine austraalia lääneranniku korallrahu, Ningaloo Reef. See on palju pisem kui idakaldal asub Great Barrier Reef aga ka palju ligipääsvatam. Paljudes kohtades, kaasaarvatud Coral Bays asub see kaldast mõnikümmend meeter eemal, kohati pead ainult põlvini vette minema ja juba tuleb langus ja ongi korall käes, väga lahe... Lihtsalt võta snorgeldamisvarustus näppu ja randa.
Mida me oleme küll ka varem kuulnud/näinud kuid siiski paned siiani imestama on see kuidas siin reisitakse. Austraallased ise reisivad enda riigis peale pensionile jäämist üldiselt. Ja siis ikka uhkelt. Sõidavad suurte karavanidega ringi ja ööbivad karavanparkides.. Meie oma pisike telgi ja poolvigase Ramboga olime ikka väga nirud selle uhkuse kõrval :P Mul pilti ei ole aga üks kõige uhkemaid , mis me nägime, oli selline bussi suurune uhke sõiduk. mille kõrvalt ei puudunud muidugi ka laev ja väike auto. Siin on kas siis selline kaubikulaadne karavan, et magamisosa on sõidukiga ühes või siis auto ees ja karavan selle taga järgi. Aga kui on esimest sorti, siis on tavaliselt järgi võestud ikka üks neljaveoline auto ka, et oleks lihtsam kohti uurida. Igal juhul me koguaeg imestame, et kust selline raha võetakse, et kuid ja aastaid niimoodi mööda austraaliat ringi rännata. Üks naine rääkis, et nemad mehega elavad lääne austaalia lõunas aga pool aasta elavad põhjapool, kus ilm parem.. et pool aastat elavad siis Coral Bays ja ümbruses, käisvad snorgeldamas ja on niisama ja siis ülejäänud aja on kodus, kus selle ajal ka hea ja soe...ja siis lisaks sellele on kõik maailmajaod põhjlikult läbi rännanud...
Sealt edasi veetsime 3 päeva Exmouthi piirkonnas ja sellest 2 ööd Cape range rahvuspargis. Imeilusad rannad, tähistaevas ja väga vaikne koht, kus puhata. Esimene öö oli üks hirmsamaid kuna tuul oli väga tugev ja telgiäär tekitas väga tugevat ja kõhedakstegevat laksumist terve öö niiet ega me väga magada too öö ei saanud. Seal on üks Turquoise bay, mis on ka üheks ilusamaks rannaks tituleeritud, kus veetsime siis pool päeva ja me Luke`ga käisime ka snoreldamas- imeilus aga kuna seal on vool niivõrd tugev ja mingis kohas on selline vool, et tõmbab sind ookeani kaasa, siis me väga kaugele ei julgenud ennast seal lasta minna...
Ja edasi sõitsime minu vb kõige oodatumasse kohta, Karijini rahvusparki.Seal olime kolm päeva. No oli ka seda ootamist väärt ja ei pidanud pettuma. Põhimõtteliselt asuvad seal suured kuristikud, kus sa saad jalutada nende vahel. Austraalias (ja ka mujal maailmas) on igasugustel radadael raskusastmed ja siin on need 1-6 ja seal oli meil ikka paar 5 astme rada. Aga ülilahe oli seal kuristike vahel turnida ja igast aukudest läbi roomata, kohati läbi vee minna ja siis mingites ujumisaukudes ujuda. imeilus ja mõnus rahvuspark.
Ja seal juhtus meie autoga ka siis peale kängurude esimene äpardus. Kumm oli saanud mingi augu ja oli töss. Õnneks meil ikka varukumm olemas ka ja vahetasime ära, käisime oma kuristikes ära ja siis sõitsime lähedalasuvasse linnakesse, et lasta kumm parandada. See läks ka meil ühesõnaga kõik õnneks.
No comments:
Post a Comment