Farmi elu

Nii, natuke elust farmis siis nüüd J Oleme siin elanud juba nädala ja täitsa ok. Kokku elab meid siin 30 ringis - meie, meie kaks prantsuse poissi (Vincent ja Dav), itaallased (nüüdseks on neid juba 6), korealased (esialgu oli 2 poissi, nüüd 5 või 6), prantslased (peale meie poiste veel 4 neiut), sakslased (3), india poisid (meie otsene ülemus ehk contractor on ka inidast, neid on 5), inglased (3) ja kaks rastafarit, kellest üks on juba läinud, väga hull mees oli.

Igal juhul, sisse kolisime esmaspäeva õhtul ja teisipäev oli tüdrukutele vaba, kuna ainult sweeperid läksid tööle, ehk siis poisid. Koristasime tube siis ja pesime ka köögi ära ja mingi hetk hakkasid inimesed tulema majja tagasi ja me istusime köögis ja käskisime neil oma mudased töö jalanõud ära võtta. Kõik tegid vähe nägusid aga rohkem naljaga, et oh Jeesus, jäta veel naised majja päevaks, et mis reeglid veel tulevad. Aga siis tulid ka contractorid, loomulikult ütlesime ka neile aga neile see väga ei meeldinud, nad on suhteliselt temperamentsed ja tegid ikka korralikult nägusid. Ja õhtul tulid meie narid, niiet meie Anetiga hakkasime neid kokku panema, päris tore J

Järgmine päev hakati tööl jagama inimesi töökohtade peale ja mind ja Anetti pandi rehadega jalutajateks, guess why :D Me olime ikka päris korralikult vihased, et meile niimoodi tagasi tehakse lihtsalt selle pärast, et me julgesime bossidele öelda, et nad peavad puhtust hoidma samamoodi nagu kõik teised. Igal juhul olime me väga mures, et kas nüüd jäämegi bossidega vaenujalale. Aga õnneks pandi järgmine päev mind Jackrabbiti peale ja paariliseks sain AK (üks india poiss)

Tema siis traktori peal ja mina oma jackrabbitiga tema järel. Töö käib siis nii, et tema oma traktoriga sõidab kahe puude rea vahel ja  kogub mandlid maast traktori peale. Kui tema masin täis saab, siis mina tagurdan talle oma jackrabbitiga järele, haagin ennast külge, tühjendan ta ära ja lähen oma masinat tühjendama. Tema samal ajal liigub edasi ja kui ta jõuab rea lõppu, siis võtab uue rea. Aga kuna see farm on nii suur ja juba ühes blokis on u 100 rida, siis ei tea sa kunagi millisele reale ta läheb järgmisena ja selleks on meil kasutusel two-wayd (walkie-talkied). Kuna kõik 7 paari kasutavad sama kanalit siis on vahel ikka päris naljakas kuulata kuna mõned ei räägi väga hästi inglise keelt ja teevad väga naljakaid kommentaare. Õhtul kuulsin, et ka mina olin teinud.  Sa pead sellele traktorile taha külge haakima ennast tagurpidi ja tegelikult peaks seda ka liikudes tegema aga see on natuke rakse esialgu kuna sa pead liikuma ja siis ühe kangiga neid mandleid ettepoole tõmbama, aga see ei ole kõige lihtsam, kuna särast :Da pead pedaalile kindla tugevusega vajutama, et mitte traktorit liialt tugevalt edasi suruda. Igal juhul ühel hetkel olin ma küsinud: „ AK, am I pushing you too hard?“ ja kõik rääkisid, et nad olid oma masinates ikka päris korralikult naernud. Ja siiani norivad sellega.

See on minu masin

Too päev töötasime me poole 10ni õhtul kuna järgmine päev lubas vihma ja kõik mandlid tuli maast ära korjata. Töö jäi pooleli kuna juba 21 ajal läks nii pimedaks ja tolmuseks, et sa ei näinud reaalselt 5 meetrit ka enda ette, väga hull. Ja reedel oligi vaba päev ja juhuslikult ka sõbrapäev.

Kingitused, mis sain

Me kõik läksime Griffithisse aga eraldi autodega. Mina läksin kahe korea poisi ja kahe prantsuse tüdrukuga. Õhtul oli väike pidu, mis läks natuke käest ära. Anett jõudis oma autoga kõige hiljem tagasi, ta sõitis kahe itaallase ja kahe rastafariga ja nad käisid weede ostmas ja eks siis olid seda tagasi tulles ka tarvitanud ja Anett oli neile kainekas. Üks rastafaridest, Robert, oli selline vanem mees ja läks juues/weed`i tehes selliseks vähe kurjaks. Ja südaöösel olidki kõik piisavalt võtnus ja eri kultuurid ja pinged jne.. Ühesõnaga läks natuke inetuks asi, aga õnneks ainult sõnadega, et päris kaklema keegi ei läinud. Contractor (ühte hüüame Hamstriks) ajas meid oma tubadesse, et edasist kaklust vältida aga me kartsime, et nüüd löövad maha selle Roberti. Igal juhul tulid paar itaalia poissi ja Sushi (üks india poistest) meie tuppa ja meil läks pidu edasi hommikuni.

Järgmised kaks päeva ei teinud me suurt midagi, niisama olime majas ja sotsialiseerisime teistega.  Pühapäeva õhtul saime teada, et paar päeva ei ole kindlasti veel tööd ja otsustasime minna Narrandera parki, et näha koaalasid. Ja esmaspäeva hommikul hakkasimegi mina, Anett, Triinu, Dav ja Sandro sinnapoole sõitma. Park oli ok, mitte väga palju näha aga ilus. Ja me nägime 4 koaalat, oi me olime õnnelikud

Ja nüüd oleme paar päeva lihtsalt filme vaadanud, sporti teinud jne… Eile saime jalgpalli ja toimus rahvusvaheline jalgpallimatš, päris tore oli J

Igal juhul loodame, et lähipäevil saab jälle tööle hakata ja siis arvatavasti kõik päevad väga pikad. Ja loodan, et rohkem vihma ei tule enne kui harvest läbi. Või siis minu sünna ajal :P 

Kõik on endiselt hästi, nalja saab ikka vägaväga palju ja eluga olen rahul. Niiet järgmise korrani ;)