Uus algus

Hopefully... :D
Igatahes pidime me oma teekonda alustama teisipäeval aga esmaspäeva õhtul selgus, et meid oodatakse alles kolmapäeval.  Teisipäev 4.02.14 sai meil Anetiga täpselt kuu aega Aussies täis! Juhuuu!Käisime veelkord siis meie prantsalstega hüvasti jätmas. Asja juurde käis ikka nagu alati väike veesõda Vinniega :)

Tegime väikse grilli järve ääres ja meie Anetiga läksime villasse tagasi kuna seal ootasid meid maja poisid, et ka lahkumispidu teha. Mängisime beerpongi

jõime veini, rääkisime juttu ja muu selline. Oli järjekordselt üks väga mõnus õhtupoolik lahedate inimeste ja hea atmosfääriga. 2 sakslast (pildil paremal) on Flo ja Robin ja nendega loodame me veel kohtuda. Ka nemad, eriti Robin, olid täitsa meie tüüpi mehed! Robiniga oli mul väike arusaamatus esimesel õhtul kui kohtusime aga õnneks saime me sellest suhteliselt kiirelt üle ja viimaseks päevaks oli see long forgotten ning oleme suured buddy-d :)
Järgmisel lõunal läksime ajasime poisid üles, jätsime hüvasti ja liikusime järve äärde veelkord Davidi ja Vincentile (Dav-i reisikaaslane) tšau ütlema.

Ja seal leidsid poisid meie kalli Rambo tule seest surnud papagoi. :S

Ma vist ei ole teile varem meie kallist Rambost rääkinud aga tema on selline vähe damaged. Triinu sai selle endise töökaaslase käest ilma rahata aga pidi ise maksma remondi raha. See töökaaslane oli selle autoga kahele kängurule otsa sõitnud, niiet tal on mõningad mölgid sees ja ees ühes kohas (radika ees) ei ole kaitset

Pluss veel mõningad "minor" vead. Näiteks AC, nooo ei ole väga lõbus sõita 40 kraadise kuumusega 3 tundi ilma airconita. Ütleme nii, et see esiistme kate on totaalselt minu higi täis. Not the best this to imagine, I know! 

Igal juhul alustasime me oma teekonda Griffithisse 2 ajal. Sõit oli kuum ja natuke kurb aga üldiselt ok. Tee peale jäi Big Strawberry 

ja umbes 5 ajal jõudsime Griffithisse. Seal pidime siis kohtuma oma uue ülemusega, mingi Ali. Ootasime teda Woolworthi (toidukas) parklas ja lõpuks jõudis sinna siis selline lühike tume mees, ilmselt india vms päritolu. Ja andis meile teada meeldiva uudise, et meie asukoht on veel 100 km eemal (Y) ning, et see on selline väike koht nagu Hillston, umbes samasugune nagu Tumbarumba. Pluss küsis, et kas veel üks neiu mahuks meie autosse. Neil oli kaasas üks Saksa tüdruk Leah aga kuna ta ise elab Griffithis, oleks talle sobinud, et ta meiega tuleb. No eks me siis mahutasime ta ära oma Rambosse, kuigi seal just väga ruumi ei olnud, meie kõigi matkakotid pluss teised kotid jms. Ühesõnaga pagasnik oli täiesti täis pluss veel ka tagaistmel ja meie kalli Rambo amordid ei ole kahjuks kõige paremas korras :D Niiet see viimane tunnine sõit oli pigem selline huvitav, vahel 50 km/h ja vähem. Lootsime lihtsalt, et ikka kohale jõuame. :D 

Ja jõudsime. Elamine oli karavanpargis jällegi aga seekord õnneks ikkagi majakeses. :)

Pakkisime oma asjad lahti, jõime natuke veini ja läksime magama. Järgmine päev võtsime rahulikult, magasime kaua ja käisime oma linnakesega tutvumas. Vist vähe veel pisem kui Tumba, paar nunnut käsitööpoekest, üks toidukas ja mõni pubi. Pubikultuur on siin küll päris kõva. Igas pisemaski kohas on ikka vähemalt üks pubi, kus kõik kohalikud käivad peale tööd õlut joomas. Reede õhtu on vähe rohkem rahvast ja pidu käib isegi südaööni! (Y) Super :D No ja peale oma pisikest tutvust linnakesega otsustasimegi pubiga ka tutvust teha. Eks kohalikel meestel oli jälle elevust palju kui me sisse astusime. Tegime siis seal tutvust mõnega, uskumatu aga mõni oli Eestist ka kuulnud. Õhtul tegime ka naabritega tutvust, päris toredad real aussie poisid.

(Õhtul tuli Mandli-boss meid vaatama ning istusime maha ja rääkisime natuke asju läbi. Töö kohta rääkis seda, et esimene nädal on õppimisnädal ning siis saame kõik palka tunnitasu järgi ning nädala lõpus saame selle raha kätte. Lubas, et iga nädala lõpp hakkame palka saama. Siiralt loodan!!! Samas on seal liiga palju inimesi tööl ning tahaks arvata, et ta ikka päris ninapidi meid vedada ei saa – muidu läheksid sealt kõik inimesed ära. Pärast esimest nädalat selgub siis, kes, mis tööd täpselt tegema hakkab. Osad masinate peal, osad koristavad. Saime aru, et masinad sõidavad ja koristavad/pühivad mandlipuude alt suurema sodi ära ning siis osad inimesed jalutavad masinate taga ja koristavad sealt omakorda suuremad oksad ja asjad ära, nii et mandlid ilusasti alles jäävad. Praegu toimub mandlipuude raputamine. 

Pärast esimest nädalat saame ka otsustada, kuidas tahame palka edaspidi saada – kas lepingu alusel või tunnitasu alusel.. või mõnel muul. Ning siis makstakse juba hektarite pealt, mitu oled ära koristanud. Miinimum, mis peab päevas ära koristama on 12 hektarit ning selle eest saab vähemalt 240 dollarit. Päeva pikkuseks on vähemalt 10 või 12 tundi ning tööpäevad hakkavad enamasti kell 6:00 pihta. Ainuke miinus on see, et farm asub meist 40 km eemal, mis tähendab, et iga päev peame sinna sõitma ja hiljem tagasi. Harvest võib kesta natuke rohkem kui kuu aega ning selle aja jooksul ei pruugi olla meil mitte ühtegi vaba päeva! Võimalik, et 40 päeva järjest tööl. KUI aga peaks vihma sadama, siis võib saada 2-3 vaba päeva, et maa ja mandlid ära kuivaks. Kui tõesti algab selline töö, siis võin juba kohe ette ära öelda, et internetti vist jällegi nii tihti ei satu, kuna pärast tööd ootab ainult dušš ja voodi. Kindlasti ei saa see kerge olema, aga see-eest on loota suuremaid summasid! Hoidkem pöidlad pihus! ) see osa oli Triinu blogist

Laupäeval käisime Griffithis kuna teadsime, et meil hakkab peale raske töö ja arvatavasti ei saa enam nädal aega kindlasti poodi. Pluss seal farmis on vaja turvajalanõusid, niiet ka need oli vaja muretseda endale. Kahjuks jäi palju allahindlusi ka tee peale ja jällegi raiskasime liialt palju raha. Aga ehk hakkab nüüd korralikult teenima ja siis pole hullu.

Shopping my style :P

Kuna siin on nii kuum, siis on igapäevane see, et kusagile eemal mingit suurt põlengut näed ja õhk suht paksu suitsuhaisu täis. Nii ka seekord tagasi sõites.

Saime reedel ka kõne, et me saime Gotton Gini ( mingi puuvilla teema), täpselt ei tea aga pidi olema hea ja hinnatud töö. No eks ta ei ole jälle mingi glamuurne töö aga raha saab normaalselt ja tööd jagub paariks kuuks, sellega saab oma farmitunnid ka täis.

Ja pühapäeval käisime esimest korda oma farmis. Nägime farmimajutust ja see oli isegi üpris korralik. Aga totaalselt keset pärapõrgut. Hillstonist 40 km eemal ja 10 km on off-roadi, seega meie kullakallis Rambo ei peaks sellel vastu ja seetõttu otsustasime sinna kolida. 7 tuba ja 5 inimest läheb tuppa, ühesõnaga 35 inimest elab seal kui me sinna läheme. Kui me saabusime, siis olid India meestel küll silmad punnis peas ja väga elevil meie saabumisest. Umbes 3 tüdrukut oli peale meie seal majas ja kõik tundusid olevat seal oma boyfriendidega.

Veetsime seal paar tundi, läksime tagasi koju ja pakkisime asjad ära. Samal päeval sai Triinul ka 6 kuud täis ja seda oli ju ometi vaja tähistada. :P

Ja täna hommikul (esmaspäev) oli siis esimene training päev. Päris põnev oli. Meile öeldi, et 7ks peab olema kohal. Otsustasime 6.15 lahkuda karavanpargist, et oma kotid maha visata majja ja kui me 6.40 sinna saabusime ei olnud mitte keegi veel üleval. Mõtlesime, et imelik aga oh well…Läksime siis farmi officite juurde, jõudsime napilt kuna farm on 2460 aakrit ja kõik need mandlipuud on ühesugused. Ja siis tuli meeldiv teade, et kellaaeg vahetati 8ks. :D eks me siis jõume seal 6kesi kohvi ja rääkisime niisama tühjast-tähjast. Mingi hetk kui kõik kohal olid tehti ära ka mingisugune introduction. Väga meeldiv oli muidugi see, et räägiti, et seal farmis on brown snakes, mis on maailmas teised kõige mürgisemad ja esimesed kõige ohtlikumad (kuna ründavad sind) maod. Ja pluss seal on väga palju ämblikke, ka käe suuruseid aga need eluohtlikud ei pidanud olema, ainult väga valus pidi olema ja lööve paar päeva, no väga meeldiv igal juhul ei tundu. Loodan, et me ei kohtu ei ämblike ega kindlasti mitte madudega. Õhtuti jooksmas käima vast ei hakka seal J

Ja siis läksime mandlite vahele. Seal jaotati inimesed ära, et kes hakkavad sõitma traktorite, kes jack-runneritega, kes sweeperitega ja kes kõnnivad lihtsalt taga ja korjavad oksi. Töö siis käib nii, et kõigepealt raputatakse puid mingi masinaga. Siis lähevad mingid masinad, mis kõik mandlid puude alt ühte ritta koguvad. Peale seda lähevad traktorid, millel on taga üks masin, mis mandleid üles kogub ja teine, kuhu need siis lähevad. Ja siis tulevad Jack- runnerid(rabbitid), mida me siis loodetavasti opereerima hakkame. Sellega peame siis seal kahe rea vahele traktorile järele tagurdama, ennast sõitva traktori külge haakima, siis laadib traktor enda mandlid meie masina peale, siis sõidad seal pidade vahelt välja ja laadid selle maha ühe teise masina peale ja lähed uuesti traktorile järele. Harjutasime paar tundi täna seal, tulime tõime oma auto parandusse, pakkisime kõik kodinad kokku ja nüüd ootame Davidi ja Vincenti saabumist, et koos nendega oma farmielamusse kolida. Jah, nemad said ka täna Triinule siia, niiet vähemalt 2 meie prantsuse sõpra on siin nüüd. Ja nüüd hakkab mul levi olema ainult siis, kui tuleme linnaoma varusid täiendama, mis võib juhtuda vaid kord nädalas, oleneb kuidas ilm on. Niiet adjöö ja üritan ikka aktiivselt kirjutada ja üles laadida, kui võimalik.