Fraser Island ja Narrabri

Tegelikult oleks meil Dingos ja Duaringas veel tööd vähemalt paariks nädalaks olnud aga kuna me olime juba Bribbareesse ära lubanud, et alustame 3ndal ja me tahtsime ka minipuhkust jälle teha siis pidime me nädalake varem liikuma hakkkama… Kavas oli Fraser Island ja vahepeatus Narrabris. 

Fraser Island - peaks ütlema, et siiani kõige lemmikum koht Austraalias. Just kogu kogemuse pärast. Meid pandi kaheksastesse gruppidesse, kellega koos olime ühes autos, jagasime sööki jne. Meie grupis olime siis meie kolmekesi (Aneti ja Katuga), kaks Hollandi tüdrukut Nienke ja Annekke, üks Rootsi paar Moa ja Johannes (kes oli tegelikult paar nädalat varem lahku läinud aga reisisid ikka koos) ja üks Saksa kutt Jannic. Me kõik olime oma grupiga väga rahul, kõik olid sellised eaygoing ja mõistsid nalja ja meie autos käis terve reis „pidu“. Moal oli väga hea muusika, mis siis terve reisi mängis ja kõik kes ei sõitnud laulsid ja tantsisid. Ühesõnaga väga lahe oli.

 Meie auto rahvas

 Meie auto

 Ja meie reisiga oli 4 autot. Mis selle reisi nii eriliseks tegi oli kindlasti ka liiva sees sõitmine. Kuna Fraser Island on kõige suurem liivasaar ja koosnebki peamiselt liivast (122km pikkupidi ja 5-25 km laiupidi), siis oli seda sõitmist ikka palju. Ja liiva eaks seal olema 72 erinevat tooni. Esimese osa sõitsin mina ehk siis meie hosteli juurest sadamasse, mis oli umbes 15 km ja ka esimene liivale sõit . Ikka jäin korra kinni ka kohe aga õnneks sain ka kohe välja. Nagu meile grupijuht õpetas siis tuleb panna esimene käik sisse ja gaas põhja, nagu sa oleksid auto varastanud. Igal juhul peale väikest liivariba pidime praamile minema, mis meid saarele viis. Umbes 10 minutiline ülesõit kõigest. Esimesel päeval käisime Lake Wabby ääres. Jätsime autod randa ja jalutasime 40 minutit mööda liivarada ja jõudsime rohelise järveni, mis asus suurte liivavallide vahel. Päris uskumatu vaatepilt.

JA õhtuks sõitsime oma kämpingusse. Seal oli paarsada inimest erinevatest tuuridest.

Järgmine päev käisime Eli Creeki või siis Hangover Creeki juures. Ma arvan, et see oli minu lemmikkoht. Selline põlvedeni kristallselge vesi, jalutasid mööda laudteed ülespoole, sealt läksid ojja ja lasid kõhuli alla mööda ojakest allapoole. Väga puhas ja värskendav vesi, ülimõnus.

 

Väheke päevitamist

Eli Creek

 Ja sealt sõitsime edasi Indian Headlandsi, kus avanes imeline vaatepilt. Kõrge kaljunuki otsast vaatasid ookeanile, kus oli kilpkonnad ja delfiinid ja mõlemal pool oli imeilus liivarand.

 Õpetasime Hollandi tüdrukutele Kaera-Jaani

Indian Headlands

Ohtlik Jelly-fish

Väike tants Katuga

Ja viimaseks sihtpaigaks oli Champagne Pools, kus ookean on eraldatud kividega ja see tekitab sellised suure vanni moodi moodustised. Kui suur laine tuleb, siis tuleb sinna sisse mullitavat vett, mis tekitab efekti nagu oleks see šampus.

Champagne Pools

Viimasele päevale oli jäetud tavaliselt kõikide seljakotirändurite lemmikpaik Lake McKenzie. Aga enne seda sõitsime mööda ka Maheno shipwreck, mis on üks pildistatuim koht Fraseril.

Sõit Lake McKenziele oli ikka eriti pikk ja bumpy (loksutav/hüppeline) aga väga lõbus kuna selle teekonna olime me esimeses autos, mida juhtis meie grupiliider ja kus me istusime üksteisele vastamisi. Meie tavaline laulu- ja tantsupidu oli sel reisil võimas. Kuna väga paljudele oli see esimene kogemus liiva sees sõitmises ja mõned ei olnud üldse sõidus kogenud, siis jäädi ikka väga palju kinni igale poole liiva sisse. Grupijuht oli suhteliselt stressis juba ja ütles, et tal pole ammu nii halbu juhte olnud. Aga ühes autos olid noored neiud, kes tõesti ei saanud väga asjast aru, et mis tegema peab… Igal juhul jõudsime me sinna järve äärde u 1h hiljem kui plaanitud ja tänu sellele oli meil seal ka aega tunnike vähem. Väga kahju, sest see oli tõesti uskumatu vaade. Jällegi nagu oleks postkaardi peale sattunud. Imeilus helesinine puhas vesi, pisike liivarannake, soe ja mõnus…Seal võiks kindlasti mõne päeva veeta ja puhata.

Aga kahjuks oligi juba aeg tagasi hakata sõitma. Ja juba 4ks jõudsimegi tagasi hostelisse. Aga nagu ma ütlesin, oli see üks parimaid kogemusi siin olles.

Järgmisel hommikul ehk siis neljapäeval hakkasime sõitma Narrabri poole ja 10 tundi hiljem saabusimegi Jake juurde, kes meid väga kannatlikult 3 päeva välja kannatas. Jõime veini, rääkisime juttu ja nautisime niisama mõnusat õhtut. Reedel käisin üle pika aja juuksuris, mõnus ja käisime Katuga enda cotton gini ülemusel Markil külas ginis. Vedas, et ta kätte saime kuna oli reede ja me jäime suhteliselt hilja peale. Aga igal juhul tema ootab mind tööle tagasi aga järgmine aasta ei pidavat tulema väga hea kuna vihma ei ole tulnud ja me siis peame mõtlema, et kas tahame sinna minna või läheme Dalbysse hoopis…Eks jaanuaris helistame ja vaatame.  Narrabris tagasi olla oli üllatavalt mõnus, selline kodune isegi võiks öelda. Veetsime seal ju hea paar kuud. Õhtul oli jälle mõnud õhtune grillimine ja käisime ka peol.

Laupäeval oli suur pesu pesemine ja niisama filmide vaatamine ja pühapäeva hommikul pidimegi juba kahjuks lahkuma, et jõuda Bribbareesse.